Riikliku andmebaasi kohta

Horvaatia õigusaktide veebisaidi „digured.hr“ logo

Kirjeldus

Horvaatia õigusaktide kogu hõlmab Horvaatia Vabariigi ametlikus väljaandes Narodne novine avaldatud õigusakte ja neid õigusakte, mis on võetud vastu enne Horvaatia iseseisvumist, mis on avaldatud nende riikide ametlikes väljaannetes, mille õigusjärglane Horvaatia on, ning mis kehtisid 2007. aastal, kui algas dokumentide digitaliseerimine. Kogu hõlmab õigusakte ja poliitikadokumente, nagu parlamendi resolutsioonid ja avaldused, riiklikud strateegiad, iga-aastased riigieelarved, avaliku sektori asutuste aruanded ja põhikirjad, kui need avaldatakse ametlikus väljaandes Narodne novine.

Kogu haldab Horvaatia digiühiskonna arendamise keskamet Horvaatia Vabariigi ametlike dokumentide keskkataloogi raames (http://www.digured.hr/).

Internetis kättesaadavad õigusaktid on avaldatud teavitamiseks. Õigusjõud on ainult ametliku väljaande Narodne novine trükiversioonis avaldatud dokumentidel.

Horvaatia Vabariigi õigusallikad

  • Põhiseadus (Ustav) − see on kõige tähtsam õigusakt.
  • Rahvusvahelised lepingud − vastavalt põhiseadusele, õigusaktidele ja rahvusvahelisele õigusele on Horvaatia Vabariigi presidendi ja Horvaatia Vabariigi valitsusjuhi ülesandeks sõlmida rahvusvahelisi lepinguid, olenevalt nende lepingute olemusest ja sisust. Konstitutsiooniga kooskõlas sõlmitud, parlamendi poolt heaks kiidetud ja seejärel avaldatud rahvusvahelised lepingud on Horvaatia õiguskorra lahutamatu osa ning nad on õiguslikult seaduste suhtes ülimuslikud.
  • Seadused (zakoni) − need on üldised õigusaktid, mille kiidab heaks parlament vastavalt põhiseadusega ette nähtud menetlusele. Enne jõustumist tuleb seadused avaldada ametlikus väljaandes Narodne novine; õigusaktid jõustuvad tavaliselt avaldamisele järgneval kaheksandal päeval.
  • Alama astme õigusaktid (podzakonski akti) −need on avaliku sektori asutuste poolt vastu võetud õigusaktid. Õiguslikus hierarhias järgnevad need põhiseadusele ja seadustele. Need võetakse vastu kooskõlas kõrgema õigusaktiga antud konkreetsete volitustega või kõrgema õigusaktiga kehtestatud põhimõtete kohaldamiseks. Alama astme õigusaktid on valitsuse dekreedid, ministri määrused, otsused ja korraldused.
  • Konstitutsioonikohtu otsused − vastavalt põhiseadusele ning muudele põhiseaduse ja seadustega kooskõlas olevatele õigusaktidele.