Et teha Ungari seadused inimestele kättesaadavaks, pakutakse riikliku õigusaktide andmebaasi (http://njt.hu) otsingufunktsiooni avalikkusele tasuta.

Riikliku õigusaktide andmebaasi sisu ja teenust pakub Magyar Közlöny Lap- és Könyvkiadó Kft. (Ungari ametlik väljaanne).

Justiitsministri poolt kindlaks määratud seaduste ingliskeelsed tõlked leiate samuti riiklikust õigusaktide andmebaasist.

Ungari- ja ingliskeelseid põhitermineid saab otsida Ungari justiitsministeeriumi terminoloogia andmebaasist.

Õigusaktide ja normatiivsete vahendite põhiliigid

Alaptörvény (põhiseadus): kõige olulisem õigusnorm, mis reguleerib Ungari õiguskorda, põhiõigusi ning kodanike kohustusi. Sellega kehtestatakse riigikorra peamised eeskirjad. Meetmed ega muud normid ei või põhiseadusega vastuolus olla.

Törvény (akt): tähtsuselt teine õigusnorm. Õigused ja kohustused, mida tuleb aktidega reguleerida, on kindlaks määratud põhiseaduses. Üksnes Ungari Rahvuskogu saab akte vastu võtta, muuta või kehtetuks tunnistada.

Rendelet (määrus): põhineb kõrgema tasandi õigusnormidel ning on loodud neid ellu viima. Määrustel on õigusjõud, kuna need on vastu võetud kõrgema tasandi õigusnormiga antud volituste alusel.

Határozat (otsus): normatiivne vahend, mille on vastu võtnud näiteks Ungari Rahvuskogu, Ungari valitsus, muu keskvalitsuse kollegiaalne organ või kohalik omavalitsus, et reguleerida oma ülesehitust, korraldust, tegevust ja tegevuskavu.

Utasítás (normatiivne suunis): normatiivne vahend, mille on välja andnud riigi haldusorgan, nt Ungari Rahvuskogu, ministeeriumite või sõltumatute regulatiivorganite juhid, ning see on asjaomase organi töötajatele siduv.