Kirjeldus

Riigi Teataja on Eesti riigi ametlik väljaanne, mille esimene number ilmus 27. novembril 1918. Riigi Teatajat annab välja Justiitsministeerium.

Alates 1996. aastast on Riigi Teatajas avaldatud aktid kättesaadavad elektrooniliselt internetis. 1. juunist 2002 anti Riigi Teatajat välja lisaks traditsioonilisele paberkandjale ametliku väljaandena elektrooniliselt internetis. Elektrooniline ilmus samaaegselt paberkandjaga.

eRT kasutusele võtmisest saadik on paberkandjal RT tellimuste arv vähenenud keskmiselt 20% aastas, samal ajal kui eRT pöördumiste arv on kasvanud kaks kuni kolm korda. Viimane paberil Riigi Teataja ilmus 31. mail 2010.

Alates 1. juunist 2010, kui jõustus uus Riigi Teataja seadus, muutus eRT ainukeseks ametlikuks Riigi Teataja väljaandeks.

Alates aastast 2013 hakatakse eRT-s avaldama lisaks riigi aktidele kohalike omavalituste poolt avaldamiseks esitatavaid määrusi. Seeläbi hakkab riik pakkuma kohalikele omavalitsustele aktide avaldamise teenust.

Õigusest arusaadavuse üheks eeltingimuseks on õiguse kättesaadavus ja seetõttu on eRT kasutamine internetis tasuta. Igaühel on vastavalt seadusele õigus tasuta kasutada eRT-d ligi 600-s rahvaraamatukogus ja ligi 240-s kohaliku omavalitsuse üksuses. Raamatukoguhoidjad ja kohaliku omavalitsuse ametnikud on läbinud eRT kasutamise koolituse ning on seaduse kohaselt kohustatud juhendama ja abistama isikuid vajalike aktide leidmisel.

Uus eRT infosüsteem loodi aastal 2010 AS Webmedia poolt. Andmeid hoitakse Solr andmebaasis ja eRT veebikeskkond on Java põhine. Dokumentide tekstid hoitakse andmebaasis XML formaadis kuid avaldatakse HTML formaadis, aktide lisadeks olevad tabelid, pildid ja kaardid PDF vormingus.

Elektroonilise Riigi Teataja otsing on jaotatud neljaks osaks:

• Terviktekstide otsing, kus saab otsida ametlikke ja õigusjõudu omavaid seaduste ning määruste terviktekste alates 1. juuni 2002 seisuga.
• Algtekstide otsingust saab otsida kõiki Riigi Teatajas avaldatud algtekste ja algtekst/terviktekste.
• Kohalike omavalitsuste algtekstide otsing.
• Moodulpäring, kus saab otsida teistelt veebilehtedelt nagu EUR-Lex või Euroopa e-õiguse jt portaalidest.

Õigusaktid

eRT suurim erinevus ja eelis võrreldes trükitud Riigi Teatajaga on terviktekstide avaldamine. Terviktekst on õigusakt, milles kõik muudatused kajastuvad. Terviktekste koostatakse Riigi Teatajas avaldatavate algtekstide – muutvate aktide alusel. Esimene algtekst on alati ka esimeseks terviktekstiks (algtekst/terviktekst).

Riigi Teatajas avaldatavad algtekstid:

• seadus koos viitega Vabariigi Presidendi otsusele seaduse väljakuulutamise kohta;
• rahvahääletuse otsus;
• Vabariigi Presidendi seadlus;
• rahvahääletusele pandud seaduseelnõu ja otsuse eelnõu;
• Vabariigi Valitsuse, ministri, Vabariigi Valimiskomisjoni ja Eesti Panga presidendi määrus;
• ministeeriumi, Riigikantselei ja teiste riigiasutuste sõlmitud piiritlemata arvu juhtumeid reguleeriv haldusleping;
• Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi või üldkogu lahend, mis sisaldab otsust Riigi Teatajas avaldatud õigustloova akti põhiseadusega kooskõla kohta.
• välislepingu sõlmimist või lõpetamist käsitlev seadus koos viitega Vabariigi Presidendi otsusele seaduse väljakuulutamise kohta;
• sõlmitud välisleping eesti keeles või selle tõlge eesti keelde, kui välislepingu tekst on ainult võõrkeeltes, ja vähemalt ühes tõlgendamise aluseks olevas võõrkeeles. Välisleping avaldatakse koos välislepingu sõlmimist käsitleva seadusega või, kui see on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas, siis esitatakse viide ja link eesti keeles avaldatud välislepingule või Vabariigi Valitsuse korraldusele, millega otsustati välisleping sõlmida;
• Välisministeeriumi teadaanne välislepingu jõustumise ja kehtivuse lõppemise kohta ning vajaduse korral muu välislepingut puudutav teadaanne;
• Vabariigi Valitsuse välissuhtlemisalane korraldus;
• Vabariigi Presidendi otsus diplomaatilise esindaja nimetamise ja tagasikutsumise kohta.
• Riigikogu otsus, avaldus, deklaratsioon ja pöördumine;
• Vabariigi Presidendi otsus ja käskkiri, välja arvatud otsus seaduse väljakuulutamise ja süüdimõistetu armuandmispalve läbivaatamise kohta;
• Vabariigi Valitsuse korraldus;
• peaministri korraldus, mille avaldamine Riigi Teatajas on Vabariigi Valitsuse seadusega ette nähtud;
• ministri käskkiri, kui selle avaldamine Riigi Teatajas on seadusega ette nähtud;
• Eesti Panga Nõukogu otsus ja aruanne Eesti Panga tegevuse kohta;
• Riigikogu juhatuse otsus Riigikogu asendusliikme Riigikogu liikmeks asumise ja Riigikogu liikme volituste lõppemise, Riigikogu alatise komisjoni koosseisu kinnitamise ning Riigikogu fraktsiooni registreerimise ja koosseisu kinnitamise kohta;
• Vabariigi Valimiskomisjoni otsus;
• Vabariigi Valimiskomisjoni teadaanne rahvahääletuse edasilükkumise või rahvahääletuse ärajäämise kohta;
• teadaanne Vabariigi Valitsuse või ministri ametisse astumise kohta;
• Riigikohtu esimehe, riigikontrolöri ja õiguskantsleri ülevaade Riigikogule;
• Eesti Haigekassa eelarve, tegevusaruanne ja auditeeritud aastaaruanne;
• Raamatupidamise Toimkonna juhend;
• Eestit okupeerinud riikide julgeolekuorganite või relvajõudude luure- või vastuluureorganite teenistuses olnud või nendega koostööd teinud isikute arvelevõtmise ja avalikustamise korra seaduse alusel Riigi Teatajas avaldatav Kaitsepolitseiameti teadaanne;
• ametiisiku majanduslike huvide deklaratsioon ja muu ametlik teade, kui selle avaldamine Riigi Teatajas on korruptsioonivastase seadusega ette nähtud.

Riigi Teatajas avaldatav muu teave

Riigi Teatajas avaldatud aktidele võib lisada seoseid teiste aktide ja õigusteavet sisaldavate andmekogudega ning teha kättesaadavaks riigi poolt väljaantud õigustloovate aktide eelnõude seletuskirju ja muud menetlusteavet ning aktidega seotud andmeid.

Riigi Teatajas avaldatakse koos algtekstiga selle alusel koostatud kõiki muudatusi sisaldavad järgmiste õigusaktide ametlikud terviktekstid:

• Seadustest, mis koostatakse Justiitsministeeriumis;
• Vabariigi Presidendi seadlustest, mis koostatakse Justiitsministeeriumis;
• Vabariigi Valitsuse määrustest ja korraldustest, mis koostatakse Justiitsministeeriumis;
• Ministrite määrustest, mis koostatakse asjaomases ministeeriumis;
• Eesti Panga presidendi määrustest, mis koostatakse Eesti Pangas;
• Vabariigi Valimiskomisjoni määrustest, mis koostatakse Riigikogu Kantseleis;
• Riigikogu otsustest, mis koostatakse Justiitsministeeriumis.

Iga kord, kui mõnda õigusakti muudetakse, koostatakse ja avaldatakse selle alusel uus terviktekst koos redaktsiooni kehtivusaja andmetega. Terviktekst avaldatakse elektrooniliselt koos samaaegselt jõustuva muudatusega.